Indeksifond

Indeksifond (ka indeksit järgiv fond) on investeerimisfond või börsil kaubeldav fond (ingl k exchange traded fund ehk ETF), mis järgib teatud ettekirjutatud reegleid sellisel viisil, et fondi tootlus järgiks võimalikult täpselt selle börsiindeksi tootlust, mida fond järgib. Fond investeerib seega väärtpaberitesse samal viisil, nagu arvestab neid väärtpabereid järgitav börsiindeks (näiteks S&P 500 indeks).^[1] Ettekirjutatud reeglid hõlmavad lisaks prominentse indeksi järgimisele – nagu näiteks S&P 500 või Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks – ka maksude optimeerimist, järgimisvigade minimeerimist, suurte plokkidena tehingute tegemise või paindlike kauplemisstrateegiate kasutamist, mis võivad tekitada suurema järgimisvea, kuid langetavad kulusid. Indeksifondidel võivad olla ka kriteeriumeid, mis seisnevad teatud sotsiaalsetes või keskkonnaalastes aspektides, näiteks mitte investeerida keskkonda liigselt kahjustavatesse ettevõtetesse.

Indeksifondi ülesehituse reeglid defineerivad selgelt, millised väärtpaberid fondi portfelli sobivad. Üks maailma tuntumaid indeksifonde, S&P 500 indeksifond, järgib samanimelist börsiindeksit ning seetõttu investeerib oma vara 500 suurimasse USA börsil noteeritud ettevõttesse, kusjuures ühe ettevõtte osakaalu fondis määrab ära ettevõtte turukapitalisatsioon, samuti nagu see on S&P 500 indeksis. Omakapitali indeksifondid sisaldavad teatud hulka aktsiaid, mille emiteerinud ettevõtetel on sarnased omadused, näiteks suurus, väärtus, kasumlikkus ja/või geograafiline asukoht. Levinumad geograafilised jaotused on näiteks Ameerika Ühendriikide, Euroopa, muude arenenud turgude, arenevate turgude ja piiriturgude ettevõtted. Nende geograafiliste jaotuste siseselt võib veel leida indekseid ja neid järgivaid fonde, mis omakorda jaotuvad näiteks ettevõtete omaduste järgi, nagu väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtted või siis väärtus- või kasvuettevõtted. Leidub ka indekseid, mis mõõdavad kaupu või võlakirju. Väärtpabereid ostetakse ja hoitakse indeksifondides, kui nad vastavad indeksi reeglitele või parameetritele ja müüakse, kui nad mingil põhjusel indeksi reeglitest ja seega indeksi arvutamise eeskirjast väljapoole satuvad, seega on tegu reeglitepõhise investeerimisega. Mõned indeksifondi pakkujad teavitavad sellest, kui nende portfellis olevates ettevõtetes tekib muutus, enne muutuse toimumise kuupäeva.

Peamine indeksifondi eelis investori jaoks seisneb selles, et see investeering vajab haldamiseks väga vähe ajakulu, kuna investor ei pea erinevaid väärtpabereid, portfelle või fonde analüüsima. Paljud investorid leiavad ka, et nende oskuste/teadmiste baasil on neil pigem ebatõenäoline aktsiaturu keskmist tootlust lüüa ning seega on mõttekam investeerida indeksifondi, mille tootlus vastab börsi keskmisele tootlusele.

2019. aasta 31. augustil oli Ameerika Ühendriikide erinevaid omakapitali indekseid järgivates fondides kokku vara 4,27 triljoni dollari väärtuses, esimest korda ajaloos ületas see arv ülejäänud investeerimisfondide kogumahu, mida oli samal kuupäeval 4,25 triljonit dollarit.^[2] Alates 2006. aastast on igal aastal vähenenud aktiivselt juhitud fondide vara maht ja kasvanud indeksfondide osakaal.^[3] Näiteks 2016. aastal liikus passiivsetesse fondidesse lisaraha 506 miljardit dollarit, samas aktiivsetest fondidest väljus 341 miljardit dollarit, kusjuures toona ennustati sama tempo jätkumisel indeksfondide mahu aktiivsetest fondidest suuremaks kasvamise ajaks ajavahemikku 2021–2024. Seega indeksfondide kasvu ja aktiivsete fondide kahanemise tempo kiireneb.^[4]